Füüsika 1)Sõnasta termodünaamika I seadus + valem. Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U=A+Q [U=siseenergia muut(J) ; A=Välisjõudude töö (J); Q=Süsteemile antud soojushulk] 2)Kuidas arvutada soojushulka? *Q=Km -> kütuse kütteväärtus [K=kütteväärtus J/kg0C;Q=Soojushulk J, kütuse mass kg] *Q=m -> sulamine [Q= soojushulk J; m=mass kg, =sulmaissoojus J/kg] *Q=Lm -> aurustumine [Q=soojushulk J; m=mass kg; L=aurustumissoojus J/kg] *Q=cm(t2-t1) ->soojenemine ja jahtumine [Q=soojushulk J, c=erisoojus J/kg0C, m=mass kg] 3)Defineeri erisoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab milline soojushulk on vajalik mingi aine 1 kilogrammi temperatuuri tõstmiseks 10C võrra nimetatakse erisoojuseks. 4)Defineeri sulamissoojus.
liigist ja temperatuurist Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus ligikaudu 1,8 korda suurem kui risti kiudu, olles piki kiudu 0,22 W/m0C, risti kiudu aga 0,14 W/moC. Puidu niiskuse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Heli levib puidus 2-17 korda kiiremini kui õhus. SOOJAMAHTUVUS Puidu soojamahtuvus on sõltuv temperatuurist ja niiskusest ja seda väljendatakse erisoojuse kaudu. Puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/kg0C Võrdluseks: vesi 4,187; teras 0,502; vask 0,376; alumiinium 0,920; betoon 0,880-1,040 kJ/kg0C. Kuna puu tihedus on väike, ei saa puitu, vaatamata tema suurele soojaerimahtuvusele käsitleda sellise sooja salvestajana nagu seda on raskemad materjalid, näiteks tellised ja betoon. TEMPERATUURIPAISUMINE Temperatuuri muutumise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise koefitsiendiga.
· tugevad, kulumiskindlad, löögikindlad mõningal määral, mitte läbipainduvad, mitte liialt kõvad; · sileda, mitte libeda pealispinnaga, kergesti puhastatavad; · veetihedad ja niiskuskindlad saunades, dussiruumis, WC-s; · kulumisel vähe tolmavad; · käimisel müratud; · soojad ruumides, kus viibivad inimesed pidevalt (soojaneelavus S24 5,8 W/m2K; S 24 = 0,27 c ; c sooja erimahtuvus kJ/kg0C; · odavad ehitada ja ekspluateerida; · helipidavad vahelagedel; · nägusad; · köetava ruumi pinnasele toetuva põranda soovitav soojapidavus R0 2,77 m2K/W; põranda soojapidavus välisõhu kohal R0 4,54 m2K/W; Kõiki neid nõudeid korraga täita on raske. Põrandakattematerjal peab vastama ruumi otstarbele. Tehniliste ja ekspluatatsiooniliste omaduste järgi eristatakse süttivaid ja mittesüttivaid, vetruvaid ja jäiku, sooje ja külmi, libedaid ja mittelibedaid jne. põrandakatteid
annaabi.ee 
