Ta on ligi 5 korda terasest tugevam. Kevlar on kollaka värvusega ning raskesti lõigatav. Kevlar töötati välja Ameerika ettevõttes Dupoint 1965. aastal. 1970-ndate alguses alustati aga selle kaubanduslikku tootmist. Kasutudalad Algupäraselt töötati seda materjali välja autokummide tugevdamiseks, kuid sellel otsatarbel kasutatakse seda ka praegu. Lisaks sellele kasutatakse kevlarit tugevdava kiudainena kombineeritud materjalides, mis muutuvad kevlari kasutamise tulemusena kergeteks ja vastupidavateks. Samuti kasutatakse seda materjali sokkide tootmisel, mis muudab sokid vastupidavamaks ja tugevamaks. Kevlarit kasutatakse vask ja kiud-optiliste kaablite tugevdamiseks(niit kogu kaabli pikkuses, mis takistab kaabli rebenemise ja välja venimise), akkustiliste kõlarite difuusorites ja proteeside tootmisel. Kasutamine kuulindlates vestides Kevlari mehhaanilisd omadused võimaldavad selle kasutamist kuulikindlate vestide valmistamisel
kokkupõimimisel kevlariga. Pook - kopolümerisatsioon Meetod seisneb elastsust tagavate oligomeeride pookimises jäiga vardakujulise polümeerse ahela Külge. Sihtprodukti omadusi varieeritakse põhiahela ja pook-oligomeeri valikuga. Sel meetodil on suudetud tõsta maatrikavaigu tõmbemoodulit kuni 15 korda ja tõmbetugevust tõsta kuni 2 korda. Meetod on osutunud enam kasulikumaks tõmbetugevuse reguleerimisel. Näiteks epoksüvaigu või n3 pookimine kevlari (aramiid) külge. Kuna aktiivsed tsentrid (funktsionaalsed rühmad) paiknevad piki kevlari ahelat, siis tekib hargnenud pook kopolümeer: Plokk kopolümerisatsioon Meetod seisneb eelnevalt polümeriseeritud ahelanioonide kopolümeriseerimises. Antud juhul on aktiivsed tsentrid (funktsionaalsed rühmad) plokkide otstes ja sünteesil tekib lineaarne makromolekul. Näide: plokk kopolümeer : polübensamiid (PBI) + polübenstioasool (PBT)
Ka siin muutub protsess aeglasemaks ja "uimasemaks", mida massiivsem on membraan. Hea summutuvusega, et ära hoida resoneerimist ja võnkumise jätkumist signaali kadumisel. Kahjuks ei ole ideaalset materjal olemas. Et võimalikult palju eelnimetud tingimusi täita, kasutatakse membraani ehitamisel paberit, pappi, metalli ja plastmassi või materjalide segu. Näiteks lisatakse paberile jäikuse andmiseks süsinikkiudu, klaaskiudu või kevlari. Raam on tehtud väga tugevatest materjalidest, tavaliselt terasest. Kui raam peaks mingil põhjusel deformeeruma siis see võib hakata põhjustama mähise hõõrdumist magneti vastu, mis oluliselt halvendab helikvaliteeti ja kõlari eluiga. Väikestes kõlarites kasutatakse aina tihedamini tugevaid plastikuid. Metallraam on vajalik ka soojuse ära juhtimiseks. Lõdvikul on kaks peamist ülesannet: hoida membraani kõlari keskel ja membraani algseisundit taastada
K, osades riikides kasutatakse nime elastaan) nime all. Tehnopolümeerid ehk superplastid Pärast PVC, polüetüleeni, polüamiidi (nailoni) ja polüstüreeni kasutuselevõttu paranes järkjärgult arusaamine polümerisatsioonist, õpiti tootma mehaanilisele töötlusele vastupidavaid ja kuumakindlaid plaste, mida on võimalik kasutada ka metallide aseainena (näiteks kevlar (1965) on ca 5 korda tugevam kui metallid). 13 Kevlari omadused olid nii vapustavad, et DuPonti labor pidi saatma välja pressiteate, kus kinnitas, et pole seda materjali saanud tulnukatelt(!) [16]. Selliseid plaste hakati nimetame tehnopolümeerideks ning ehitusplastideks (ing. k. polymers for engineering) või isegi superplastideks. Selliste materjalide hulka loetakse polükarbonaadid, polümetüülpeneenid, atsetaatvaigud, polüfenüleen-
annaabi.ee 
