Rahvakalender
Mõned inimesed arvestavad vanade
küünlapäeva kommetega ka tänapäeval. Näiteks joovad punast värvi jooki või
ennustavad suveilma.
Kasutatud allikad:
1. www.folklore.ee/Berta/
2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev-
kutseoppes/rahvakalender
Rahvakalender
Lihavõtted ( munapühad ehk
ülestõusmispühad,kiigepühad,kevadpöhad)- liikuvad pühad, algavad
esimesel täiskuupühapäeval pärast kevdist pööripäeva.
Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja
kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja.
Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade
värvimine, kinkimine ja söömine. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas
õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. 19. sajandil ja 20.
sajandi alguses on meil noormehed käinud külapidi mune korjamas, samuti
annaabi.ee 
