Rauast tehti majapidamistarbeid, sõjariistu ja relvi. Rauast relvad olid tugevamad, kui pronksist tehtud relvad. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla- Järve kandist ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi lõpul algas raua võidukäik tehnikas: ehitati esimene raudsild, esimene rauast veejuhe, ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, rajati raudteed ja ehitati Eiffeli torn. Rauamaak Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab rauda (kevandamine on majanduslikult tasuv). Rauamaagiks nimetatakse ka rauda sisaldavat kivimkeha (kaevandamine ei ole majanduslikult tasuv). Eestis leidub rauamaaki Ida-Virumaal. Kõige rohkem leidub rauamaaki Hiinas (23.35%), Austraalias (18.34%) ja Brasiilias (18.34%). Raua tootmine Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Kõrgahju põhikamber
Neid eksporditakse üle kogu Maa. Peale revolutsiooni jagunesid farmid kolmeks. Suurte maavaldajate talud muudeti riiklikeks. Kogu nende vara riigistati ning töötama hakkasid riigitöölised. Natuke väiksemad talud ühendati ning muudeti kolhoosideks. Viljale, väetisele ja varustusele pääsesid ligi vaid need, kelle maa kuulus sinna. Seejuures pidid nad riigile loovutama mingi protsendi oma saagist. Väikeseid talusid ei kõrvaldatud mitte kunagi. Need jäid edadi erakasutusse. Kevandamine Kuuba ekspordib kõige rohkem niklit. Riigi niklivarad asuvad Holguini provintis. Arvatakse, et Kuuba niklivarud on suurimad maailmas. Saarel leidub veel koobaltit, vaske, kroomi, soola, ja maagaasi. Sealset naftat on väga keeruline kätte saada. Kõrge väävli hulk korrodeerib rafineerimisevabrikuid. Vähed välisinvestori on nõus puurima Kuubal toornaftat. Sellest hoolimata on nafta toodang kasvanud 20,1 miljoni barrelinin ja maagaas 350 miljoni m3.
annaabi.ee 
