"kevadvete" - 1 õppematerjal

Henrik Visnapuu

Käokübara kellad ja taeva sina! Väljaspool silmi ja käsi ja kõrvu ja jalgu. 1920. aastal avaldab ta veel ühe luulekogu, mille pealkirjaks on ,,Käoorvik. See sisaldab kirju ta naisele Ingile ning annab kokku tervikliku armastusluule kogumiku. Seal on kirjeldatud aasta möödumist ning kõiki aastaaegu nende ilus. Kevad on täis positiivsust, päikest ning õitsemist. Visnapuu annab väga hästi edasi kauaoodatud kevade saabumist, päikest, lume sulamist ja kevadvete voolamist. See on aeg, kus kõik tundub lootustandev ja kaunis. Sõja koledused ei paista enam nii lähedal olevad ka õudsed, kõik tundub justkui parem. Hellesinist sinet taevam, sinist ihab silma värvin! Las olla kõik! On kuskil sõda, verevalamine, Ja siiski kevade, et Issand heida armu! Sügist kirjeldab ta nagu midagi kuldset, värvilist, viljakat. Kuldkollane on park, kuldkollane on sõda. Kaks sammu kuldsen kadumisen. Kuldkollane on tee, kuldkollane on süda,