Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused
See on aga
piirkonniti väga muutlik. Ilmneb, et rannikul on lumikate tavaliselt õhem ja kõrgustikel
paksem.
1.5. Klimaatilised aastaajad
Eestis eristatakse kaheksat klimaatilist aastaaega. Peale kevade, suve, sügise ja talve
vaadeldakse klimaatiliste aastaaegadena kevadtalve ja varakevadet ning hilissügist ja
eeltalve.
Lume sulamise periood on kevadtalv. Selle algus on päev, millest alates valitseb sulailm ja
väheneb lumikatte paksus. Kevadtalveks loetakse ka hilisemad talvise lume sulamise
järgsed ajutise lumikattega ja külmailmadega kevadised perioodid, juhul kui neid püsiva
lumikatte lagunemisest eraldav ajavahemik ei ületa oluliselt nende endi kestust. Pärast
lumikatte lõplikku kadumist algab varakevad. Selle jooksul toimub maapinna sulamine ja
soojenemine. Taimede vegetatsiooniperioodi algusega saabub kevad kitsamas mõttes.
Seda näitab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle 5 ºC. Ööpäeva keskmise