Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukeseseinalised rakud, mis aitavad vedelikke transportida, sügisel kasv aeglustub tekivad paksuseinalised rakud ja tüvi saab oma tugevuse. (kevad ja sügispuidu erinevus võib olla kuni 3 korda.) Puukooreks loetakse pea kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumit. Koore osa moodustab ~10% kogu mahust. Koor koosneb sisekihist (aktiivne) niin ja väiskihist (surnud) korp.
survetugevus 60-70% standardse proovikeha tugevusest. o Puidu vigade (oksa max d = l/3 küljepikkusest) korral tugevus langeb umbes poole võrra moodustades 45-50% normikohaste puidust proovikehade paindetugevusest. o Paindeelemendi (tala) valikul tuleks jälgida, et oksakohad ei satuks tõmbetsooni. • Tihedus • Aastarõnga laius • Sügispuidu suhe kevadpuitu • Raku pikkus • Mikrofibrillide nurk • Keemiline koostis PUIDU TULEKINDLUS Puitu pole võimalik ühegi immutuse või keemilise kaitsevahendiga muuta mittepõlevaks materjaliks, seda saab muuta ainult raskelt süttivaks. Puit süttib kas otseselt leegist või suurest kuumusest. Leekide puudumisel peab süttimiseks vajalik pinnatemperatuur tõusma üle 400 °C. Tuli levib mööda puitelemendi pinda, tekitades üha uusi tulekoldeid. Alguses on põlemine intensiivne,
.95%). Nende ülesandeks anda puule mehaanilist tugevust ja on alla toiteaineid juhtivaks organiks (trahheiisi keskmiseks pikkuseks on kuusel 3...4 mm, männil 2..3 mm ja laius 0,02 mm). Okaspuude puidurakud on ühtlasema asetusega kui lehtpuude omad, sest puidu põhiosa moodustavadki peamiselt ühte liiki rakud, trahheiidid, mis täidavad mitmeid ülessandeid- lehtpuul aga palju eri ül rakuliike. Kui okaspuu aastarõngad on laiad, siis sisaldab see tavaliselt rohkem kevadpuitu. Selline suuremkogus kevadpuitu põhjustab puidu madala tiheduse. Ehituspuiduks kasutatakse harilikult okaspuu puitu, kuid ehituskonstruktsioonide jaoks valitud puidu aastarõngaste keskmine laius ei tohi eeskirjade järgi ületada 5mm, et tagada okaspuu sügispuidu osa küllaldane protsent. Sellisel viisil vähendatakse ohtu, et puit liiga nõrk ei oleks
Aastarõngaste laius võib olenevalt puiduliigiti märgatavalt erineda, sõltudes kliimaoludest, mullastikust jne. Ilmastikuolude ja kasvutingimuste muutudes (näit. puu lähemast ümbrusest teiste puude väljaraiumisel või mulla väetamisel) võib aastarõngaste laius ühes ja samas puutüves suuresti erineda. Okaspuu puidus võib sügispuidu laius olla keskmiselt 20...25% kogu aastarõnga laiusest, kõikudes 15...40%-ni. Kui okaspuu aastarõngad on laiad, siis sisaldab see tavalisest rohkem kevadpuitu. Puukoor Puukooreks loetakse harilikult kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab tavaliselt ca 10% kogu puu mahust. Koor koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist e niinest ja surnud rakkudega väliskihist, korbast. Niin ümbritseb kambiumit ja koosneb teatud liiki pehmest rakukoest, sisaldades nii puumahlu juhtivat kui ka tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse, tüve ristsuunas täidavad sama ülesannet niinest väljuvad säsikiired.
annaabi.ee 
