Kevadpuit hele, sügisuit tume, üleminek kevadpuidust sügispuitu terav. Säsikiired ristlõikes nähtavad pole. Vaigukäigud suured ja neid on palju, ristlõikes nähtavad valgete täppidena, pikilõikes heledate joontena. Nulg: Küpspuiduline. Puit valge, kollaka või nõrgalt hallika varjundiga; välispuit ei erine värvuselt sisepuidust. Puit on pehme ja väga kerge. Aastarõngad nähtavad kõikides lõigetes. Sügispuit on vähemarenenud võrreldes kevadpuiduga ja erineb sellest veidi tumedama värvuse poolest. Säsikiired pole luubita nähtavad. Vaigukäigud puuduvad. Rõngassoonelised lehtpuud Tamm: Lülipuiduline. Maltspuit kitsas, kollakasvalge. Lülipuit kollakas- kuni tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Puit on kõva. Ristlõikest vaadatuna koosneb kevadpuit ühest või mitmest reast suurtest soontest, sügispuidus koonduvad väiksed sooned radiaalsetesse heledatesse ribadesse
ruumilised muutused. Öeldakse, et ,,puit töötab", mis tähendab, et puutükk kahandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutumisele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. Suuremad muutused toimuvad tavaliselt tihedamatel puuliikidel (tugevalt töötavad: pöök, pärn, keskmiselt saar, tamm, vaher; vähem mänd, lehis, kuusk). Puidu kuivamis-kahanemisel on oluline sügispuidu osakaal, sest sügispuidu rakuseinte kogupind on kevadpuiduga võrreldes suurem, seega mahutab ta rohkem vett. Mida niiskem on puit, seda suuremad on kujudeformatsioonid kuivades. Tangentsiaalsuunas on kahanemine ligi kaks korda suurem kui tüve risti ja radiaalsuunas (vt. joonis 46). _____________________________A. Roos______________________________ 33 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ See põhjustab puidu praktilise kasutuse seisukohast hulga probleeme (miks avanevad
annaabi.ee 
