Marie Under
Loorit õlg,
Peruks piitsutab mind aist. vilgub rind ja rinnal sõlg!
Kõnnin katusel kui Taavet, Avab suu ja silmad suleb!
põleb igatsuse haav, et Hoovab nardiõli vürts.
kus ma kohtan Uuria naist? Tuigun, kätt ta ümber pannes -
Kõrgemalle! Kõrgemalle! Tule, Bathseba! - - -
Et saaks näha utetalle! "Johannes!"
Peseb sääl ta kummargille? Mürts.
Või ons ainult valge lille
Kevadmuld Somnambuul
Taas küünitud mu künniselle, Mustrohelisis lehis põlev õis.
mu igavene sõber, muld; Üks üksik hing sääl kõnnib unepime.
kui väike sõsar rõõmsat velle Tal narrikübar kulmel. Oma nime
sind usaldan. Kes meist on kelle? vist õndsalt üle õla heita võis.
Üksteisest võtame me tuld.
Ja läeb kesk sisisevat pimedust
annaabi.ee 
