Luuleanalüüs
Noor olin, läve ees muinasjuttu Pilk on muutunud ja saanud salapära. harjutan varjude valitsemist mind ei oota sa nõnda enam
kanneldin, tunnid lippasid ruttu. Süda liigutab end rinnus ühtelugu, jahedal randmel, rapiiril -olgu, ah olgu sul rõõmu tast!-
aga suu ei suuda seletada ära, viimse pimeda piiril. mind ei oota sa nõnda enam.
Laulsin, laululiblikaid lendas.
Kevadhelinaid kandsin ma endas. miks on igal ajal omamoodi valu, Kui kirjutan, Luuletan üksinda läbi öö,
see, mis kõiki elavaid teeb üheks tõuks. kirjutan üleni see on lihtne, see polegi töö -
Õhtutuul puna taevasse tõukas, Käsi kirjutab ja kord see tume valu keeldumuskeeles; lihtsalt luuletan läbi öö.
kuu see kallendas pilvelõukas. tõuseb paberilt ning muutub elujõuks
annaabi.ee 
