CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST
on juba määrdunud, väsinud.
Tahta ei oska midagi, ainult
oodata. Kaua enam ei lähe,
puuoksad võtavad värvi, jõgi
hülgab jää. Rebida end lahti
ja istuda selle teadmisega maha,
esimeste rohulibledeni.
Mulle meeldib see luuletus kõige rohkem just sellepärast, et see väljendab
kevadeootust. Mulle endale meeldib ka väga kevad, sest siis ärkab loodus ellu
nagu on ka luuletuses kirjeldatud.
Kõige arusaamatum luuletus
Kas need märgid pillati alla kogemata
või mitte, ei saagi me teada. Aga keegi
korjas nad üles ja kudus esimest korda
kirjadeks: sõõrid ja ristid, lained ja
kaheksakannad. See oligi lindude keel,
mida kunagi rääkida osati. Meie esimene,
annaabi.ee 
