LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES
· Kolmekuningapäev (06.01.) tõmbas jõulupühadele joone alla. Sel päeval ei tohtinud
kolistada ega puid lõhkuda, et äike suvel kurja ei teeks. Ennustati, et kui sel ajal on sügav
lumi, tuleb hea vilja aasta.
Mõnel pool peeti jõulude lõpetajaks nuudipäeva (07.01) Sellega saabus uus aasta.
· Tõnisepäev ehk taliharjapäev (17.01.) Talve selgroog murdub, pool talve on möödas.
Seepärast pidi pool talvisest toiduvarust veel alles olema. Esimeseks kevadekuulutuseks peeti
seda, kui rähn metsas puu pihta toksib. Ennustati ka ilma: kui tõnisepäeval vähegi päike
paistis, oli oodata head suve hea viljakasvuga. Tõnisepäeval sünnib esimene hülgepoeg merre
(Pühalepa), putukatele tuleb hing sisse (Rapla).
· Paavlipäev (25.01.) tähistab talve keskpaika. Kui sel päeval päike välja tuli, tähendas
see ilusat suve, head vilja-ja heinasaaki. Ennustused on seotud ka mere ja hüljestega. Sel
päeval pidid hülged poegima ja uss end pesas liigutama
annaabi.ee 
