Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Hurdal
oma ajalehte polnud. Ta küll tahtis oma lehte teha, aga tsensuur seda ei lubanud.
Toonane eliit jagunes kaheks: 1. Hurda esiletõstetav aade; 2. majandusmehed – Jakobson. Nendega
pandi paika rahvuslik programm. Sel ajal sündis ka rahvuse ja isamaa müüt, selle sümboolika ja
kujundid. Väga suure panuse sellesse mütoloogiasse ja kujundisüsteemi annab ka kirjandus. Seda
teemat hakkasid luuletuste ainena kasutama peaaegu kõik olulisemad kirjanikud. Juba Keutzwald,
Koidula, Kuhlbars, Veske,
Hermann jne.
Jakob Hurt on ärkamisaja tuntumaid ideoloogia tegelasi, üks teooria väljamõtleja. Mõistis
rahvusena ühist päritolu ja kodumaad; traditsiooni; ühist keelt ja kombeid. Rõhutakse minevikule;
kultuurile. Hurt peab väikerahva puhul oluliseks vaimu = olemasolu => kultuuriline võimalus, mis
sünnib olemasolevast kombestikust. On samal seisukohal Herderi mõtetega. Mõttelaad tuleneb
annaabi.ee 
