vaadelda, et vältida teleskoobi kahjustumist päikesevalguse toimel. Merkuuri ketta läbimõõt on 5...15 kaaresekundit. Alumises ühenduses on see umbes 10 sekundit (1/180 Kuu näivast suurusest), ülemises ühenduses umbes 4,5 sekundit (1/380 Kuu näivast suurusest). Kui alumine ühendus toimub kahest orbiidisõlmest ühe lähedal (keskmiselt iga 7 aasta tagant, näiteks 7. mail 2003 ja 8. novembril 2006), saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobiga vaadelda musta kettakesena Päikese eest möödumas. Järgmine kord on 9. mail 2016. Merkuur on alumises ühenduses keskmiselt 116 ööpäeva tagant, kuid see intervall varieerub planeedi orbiidi ekstsentrilisuse tõttu 111 ööpäevast 121 ööpäevani. Tema vastassuunaline liikumine Maalt vaadatuna kestab 8...15 ööpäeva. Ka retrograadilise liikumise kestuse muutlikkust põhjustab eeskätt Merkuuri orbiidi suur ekstsentrilisus.
suunas. Pind on kaetud meteroriidi kraatritega, pinnavormid on suhteliselt laugjad, ent esineb ka mägiseid alasid. Veenusel on üsna kõrge pinnatemperatuur kuni 480 kraadi on tingitud sellest, et tihe atmosfäär ei lase Päikeselt saadud soojust enam maailmaruumi. Veenuse atmisfäär koosneb valdavalt süsihappegaasist (97%) ja lämmastikust (3%), selles on mitu kihti väävlitolmu ja väävelhappetilkadest pilvi. Päike paistab päeval häguselt kettakesena, pinna valgustatus on vaid üks kümnendik Maa omast.(1, 116) 6 SISEPLANEEDID MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS MAA Maa on kolmas planeet Päikesesüsteemis Päikese poolt loetuna ning ainuke teada olev planeet kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust võimaldades elu maa. Arvatakse,
annaabi.ee 
