Probleemi lahendamiseks eraldab NTFS MFT jaoks teatud varuruumi (MFT-Zone), kuhu tavalisi faile salvestada ei saa. NTFS pakub tõhusat võimalust ketta kompresseerimiseks, mis võimaldab kettaruumi säästa. Kui arvutil on suhteliselt kiire protsessori juures suht aeglane kõvaketas, on selline tegevus üsna mõistlik, sest andmete lugemine ja dekompressimine toimub mälus kiiremini kui aeglasel kõvakettal. See on aga kahe otsaga asi, sest näiteks suuremate kettajagude kui 8GB puhul väheneb arvuti jõudlus andmetihenduse järel juba tunduvalt. Nii nagu Microsoft alguses plaanis FAT-i DOS-i jaoks (mis väljus aga selle operatsioonisüsteemi piirest), nii valmistati ka NTFS tegelikult Windows NT-le. Kuid ka NTFS väljus ühe operatsioonisüsteemi raamidest. Siinkohal võib väita, et tänapäeva infotehnoloogia arendustegevuse kaks printsiipi: turvalisus ja standariseeritus, on täiel määral esindatud ka NTFS puhul. 1.3
5 on ühendatud vooluvõrku ning internetiga. 3) Järgmises aknas on kasutaja valiku ees, kas lasta installeril ise vormistada ketas ja paigaldada Ubuntu, mis kustutab kettalt kõik eelnevad failid või „Midagi muud“ variant, kus kasutaja saab luua kettajagusid ise. Viimane variant ei ole soovitatav algajatele Linuxi 6 maailmas. Demonstratsiooni eesmärgil valime hetkel ise kettajagude loomise. 4) Järgnevas aknas oleme jõudnud ise kettajagude loomise juurde, Linuxi süsteemidel on vajalikud kodukataloog (/home), juur (/) ning swap. Üldjuhul peaks juurkataloogi maht olema 16-30GB. Swap’i maht peaks olema 1-1,5 korda arvuti mälust (RAM) ning kodukataloog (/home) kõik ülejäänud arvuti kõvaketta mahust. Et neid jaotusi luua, tuleb vajutada „Uus kettajaotustabel“ peale, kus luuakse uus kettajaotus. Seejärel tuleb see lähtestada
annaabi.ee 
