Muusika mõjutab inimeste meeleolu, aitab keskenduda, tekitab paremat enesetunnet. Väikestele lastelegi mängitakse ju muusikat või lauldakse, et nad kiiremini uninuks. Vahel tekitatakse nutvale lapsele just laulmise abil rõõmus tuju. Kui inimene teeb füüsilist tööd või sporti, siis vallanduvad kehas nn. Õnnehormoonid. Peale väsitavat trenni on alati hea olla. Kas siis sport on ka kunst? Tantsimine on nii spordiala kui ka kunstiliik, siis miks ei võiks ka kettaheitmine kunst olla? Ühest küljest võiks küll kettaheitmine kunst olla, aga kunsti ei saa mõõta. Selles ei ole tulemust, mida teistega kõrvutada ja paremusjärjestusse seada. Me ei saa ju võrrelda Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja Õigust" Mihkel Raua raamatuga ,,Musta pori näkku". Need on täiest erinevad. Ei saa öelda, et ,,Musta pori näkku" on parem kui ,,Tõde ja Õigus", sest igal neid raamatuid lugenud inimesel on oma vaatenurk ja arvamus raamatu sisu kohta.
Talle määrati 3-aastane võistluskeeld. Veerpalu, aga otsustas oma sportlase karjääri lõpetada. Loomulikult on üks tähtsamaid asju spordis võit, see mille poole kõik pürgivad, aga samuti on kaotus vajalik.Pole sportlast, kes pole enda spordikarjääri jooksul kogenud kaotust. Paljud andekad atleedid ei jõuagi tippu kuna kaotuse kibedus on nende võimed alla surunud. Mäletades Gerd Kanteri sõnu tahtis tema hoopis korvpalluriks hakkata ning kettaheitmine oli tema jaoks kõigest hobi, kuid siis hakkasid tema tulemused paranema ja ta hakkas sellega tegelema proffesionaalselt. Nüüd on tema isiklikk rekord maailmas kolmandal kohal. Sport on sport, sellega hakkatakse tegelema alati ja arvatavasti ei lõpetata ka rekordite purustamine, kindlasti peaks millalgi olema lõpp tippsaavutustel, aga inimesed leiav ka teisi mooduseid, kuidas võistelda ja ennast proovile panna.