Kogusummaks tuli 7584, mis oli uus NSVL rekord ja üle 400 punkti parem samadel päevadel Londoni olümpiamängudel kuldmedali võitnud ameeriklase Robert Mathiase tulemusest.(Teemägi: 1963) Rasked tingimused ja maksimaalne pingutus kümnevõistluses kurnas hiiglase tüüpi Lippu tugevalt ja lähipäevade võistlustest ei tulnud midagi head. Pärast paarinädalast kosumist oli ta taas valmis rekordeid püstitama. Nii kirjutas Lipp oma nimele täiesti üllatuslikult ka NSVL kettaheiterekordi 52.18-ga. Kümmekond päeva hiljem asus Heino Lipp püüdma NSVL tsempioni kuldmedalit ja ka rekordit kümnevõistluses. Mõõduvõtmised toimusid Ukrainas, Harkovis. Ilm oli hea, rajad kõvad kõik kui loodud fantastilise tulemuse püstitamiseks. Peamisteks vastasteks olid Vladimir Volkov, kellelt Lipp juba Tartus rekordi üle oli löönud, ning Pjotr Denissenko. Lipu võistluse algus polnud just kõige parem, 100 meetrit jooksis 11,4-ga ja kaugust hüppas 6.13.
68, samuti olid märkimisväärsed Valter Kärdi üle 40- meetrised resultaadid kettaheites. Enne II maailmasõda oli kuulsaim tegija Järvamaa kergejõustikus August Maalstein, kes kuulitõukes saavutatud 15.45-ga arvati koguni Helsingi olümpiamängude kandidaadiks paraku katkestas puhkev sõda nii mängud kui muu spordiharrastuse Euroopas pikaks ajaks. Sõja ajal lahkus Maalstein Eestist, elades ja võisteldes mitmetes välisriikides ja suri 1980. aastal Kanadas. Tema kettaheiterekordi ületas alles 1974. aastal meie tuntud kergejõustikutreener Leonhard Soom tulemusega 43.46. Maalsteini abikaasa Tamara Kübler püstitas 1937. aastal maakonna rekordid 60 meetri jooksus 8,8, kaugushüppes 4.65 ja kõrgushüppes 1.30. Silmapaistev oli ka ärimees Otto Stephani 1938. aasta tulemus teivashüppes - 3.62 oli Eesti olusid arvestades korralik resultaat. Aastail 1935 - 1940 oli maakonna spordiinstruktoriks Aleksander Anier. Selle andeka
annaabi.ee 
