Kordamine kunstiajaloo eksamiks
hakatakse keerukamaid kujutama liigutusi. Kujud muutuvad vaadeldavaks igast küljest. Kujude
elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. See ei muuda ainult
jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama
seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihastepinget. Tulemuseks oli üllatav
looduslähedus. 5. saj. keskel valmis Sparta skulptori Polykleitose ,,Odakandja". Väga kuulsad on
Ateena skulptori Myroni teose, eriti ,,Kettaheija"
Kreeka reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist ja eespoolsed figuurid on rohkem
kivist välja raiutud kui tagumised. See aitab luua ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutati enamasti
võitlusstseene. Parimad ehitusplastika teosed loodi Parthenoni jaoks, kus kujutatakse kreeklasi
võitlemas kentauride ja amatsoonidega.
4. saj e.Kr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja
meeleolult mitmekesisemaks