suhkrut. Toidusoovituses öeldakse, et spetsiaalseid diabeeditooteid ei ole vaja. Ka suhkru asendamisel teiste magusainetega nagu fruktoos, sorbitool või maltiool, ei saavutata eriti midagi. Tähelepanu tuleks pöörata kõikidele süsivesikutele. Tavaline suhkur on üks süsivesikutest, millele tuleb tähelepanu pöörata sama palju kui kõigile teistele süsivesikutele.Tavalisel suhkrul ei ole maagilist veresuhkrut tõstvat mõju. Väikeste suhkrukoguste pärast sinepis, ketshupis, marineeritud kurkides ja leivas ei peaks üldse muretsema. Küll aga suurtes kogustes. Kui süüa suhkrut muule toidule lisaks, siis veresuhkur muidugi tõuseb. Kas suhkrut peab sööma? Ei, muidugi mitte. Mõned diabeetikud on harjunud elama ilma suhkruta ja ei igatsegi maiustamise järele. Siis polegi vaja end ümber harjutada. Kuna enamik suhkruasendajaid kaloreid ei anna, siis taastub nende kasutamisel näljatunne kiiresti ning siis süüakse ikkagi lisaks, tihti ka magusat
värvainega, mis takistab botulismi tekitavate bakterite levikut ning annab lihale-kalale meeldivalt punaka värvuse. Ilma selle aineta oleksid lihatooted valdavalt hallid. Kuigi naatriumnitritit võib esineda looduslikult ka puu- ja juurviljades, on see inimesele suurtes kogustes mürgine. Nii võib see ohtral tarbimisel kutsuda esile krampe, hingamishäireid ja oksendamist. Ainel kahtlustatakse pikaajalise kogunemise järel vähki soodustavat toimet. Limonaadides, siirupites, ketshupis, majoneesis ja aedviljahoidistes tuleb tihti ette naatriumbensonaati (E211). Selle säilitusaine eesmärk on tõrjuda hallitust, pärmseeni ja baktereid. Aine võib aga tekitada kõrvalnähte (peavalu ja maoärritust) eelkõige neil, kes on astmaatikud või allergilised aspiriini suhtes. Felix Kala on kirjutanud, et naatriumbensonaat võib halvendada üliaktiivsete laste seisundit. Koos C-vitamiiniga võib see lisaaine moodustada uue ja juba ka vähki tekitava aine
annaabi.ee 
