Valgustusajastu
Hender taunis
kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades silma paistnud
valitsejate ümbert. Protestantliku eetika mõjul pidas Herder vajalikuks käsitleda
ajalooõpetuses sõdade asemel rohkem tööga seonduvat. Christian Thomasius oli
kõlbusfilosoof. Ta oli ka üks valgustajatest, kes arvas, et filosoofia peab olema arusaadav ja
kasu toov. Ta rõhus haridustasemele, südametunnistuste vabadusele, tema jaoks polnud
ketserlusel tähendus, oli rangelt nõiaprotsesside vastu.
Teaduse areng oli valgustusajastul suur. Füüsika valdkonnas arenes kõige rohkem
astronoomia. Astronoomiale pani aluse Galileo Galilei. Galilei tõestas esimesena Koperniku
maailmasüsteemi kehtivuse, selle kohaselt tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese.
Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. Alles
1992. aastal tunnistas katoliku kirik ametlikult, et Galileil oli olnud õigus
annaabi.ee 
