kohta. Teisalt on tekstikatkes lähtutud Lutheri vaimsest teekonnast. 1517. aastaks teadis mees täpselt, mis on katoliku kirikus valesti ning vormistas need ideed 95 teesiks. Luther ei olnud osa hulkadest, vaid prohvet, kes oli kõigeks valmis, et järgneda oma sisemisele sunnile. Saksamaa vajadused ja Lutheri veendumised olid 1517. aastaks kooskõlla jõudnud. 3. Ajaloolane E. Le R. Ladurie on andnud ülevaate Lõuna-Prantsusmaal asuvast ketserlikust Montaillou külast, mis suri välja kõrgkeskaja lõpul. 14. sajandi alguses avaldus ketserlik vaim mässuna, mis ebaõnnestus. Ketserluse taandumine tähistas omal moel ajastu lõppu, kuid samas ennustas luterluse esiletõusu paarisaja aasta pärast. Kuigi 1314. aastaga seotud ajasõlmel toimus Euroopas palju muudki, nagu näiteks viimase Templirüütlite ordu meistri J. de Molay surm ja üldine näljahäda, on autor kujutanud ajastu lõppu ühe küla hävimise kaudu
lossifoogtid. missa - katoliiklik jumalateenistus liturgia - missa muusikalis-sõnaline osa. vikaar - alama astme vaimulik katoliku kirikus. reformatsioon - usupuhastus ketser - usutaganeja, katoliku kiriku õpetusest kõrvalekalduja. inkvisitsioon - katoliku kiriku kohtuorgan, mis tegeles ketserite väljaselgitamise, ümberveenmise ja karistamisega. Karistus on antud juhul suhteline mõiste, sest tulesurm oli vaimulike arvates kasulik eelkõige põletatavale - tuli puhastas hinge patust ja ketserlikust väärusust. sekulariseerimine - ilmalikustamine, kirikuvalduste ja -varade võõrandamine ilmalike võimude poolt. toomkool - toomkiriku juures tegutsenud kool. katekismus - luterlik jumalateenistuse käsiraamat. rüütelkond -aadlike omavalitsus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal 17. saj.-1917. aastani. reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI) vakuraamat - raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu.