Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu
-
16 sajandini.
Üldiselt talupoegadest
Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal.
Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad.
Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust. Inimese poolt korda saadetud teod jaotati kahte gruppi:
teod mis olid jumalale meelepärased ehk teisisõnu teod, mis oli kirik heaks kiitnud või paganlikud
ehk kiriku vastased teod. Ketserlikkust ei sallitud ning need kes sellesse uskusid põletati tuleriidal.
Seega järeldub, et Keskaja inimene oli kirikule aupaklik ning Jumalale alluv.
Talupoegade koormised
Enamik talupoegi oli keskajal sunnismaised pärisorjad. Erinesid orjast selle poolest, et neid müüdi
koos maa ja perega. Peale pärisorjadest talupoegade kõrval leidus ka vabutalupoegi. Nende
koormised feodaalile olid väiksemad ja võisid oma elukoha ise valida. Talupoegade põhiliseks
tööks oli põllu harimine