Suhkur
Laiskus, väsimus, prassimine, vanemlik rahulolematus
[displeasure] ükskõik milline probleem oli neil alla 25-aastastel, sellest piisas, et neid
paigutada esimesse Pariisi vaimuhaiglasse. Nende sulustamiseks piisas vaid kaebusest
vanematelt, sugulastelt või koguduse preestrilt. [Wet nurses with thie babies], rasedad
noorikud, halvatud või vigased lapsed, pensionärid, halvatud, epileptikud, prostituudid
või hullunud kuutõbised kõigist neist sooviti vabaneda. Vaimuhaiglad tulid nõia- ja
ketserijahiga toime veidi valgustunumal ja humaansemal viisil; nõnda teostati sotsiaalset
kontrolli. Arstid ja preestrid tegid räpast tänavapuhastuse tööd, mille eest neile tasuti
kuninglike teenetega.
Esialgu, kui Pariisis asutati kuningliku määrusega üldine haigla, siis paigutati sinna 1%
linna elanikkonnast. Sellest ajast kuni kahekümnenda sajandini tõusis linnades koos
suhkru tarbimisega ka patsientide arv. Kolmsada aastat hiljem on "emotsionaalselt