Transamiinimise kataboolne roll on aminohapete aminorühma kanaliseerimine glutamaati , sest ainult glutamaat allub oksüdatiivsele desamiinimisele. Seega glutamaat on inimkeha keskne aminohape. Aminotransferaaside koensüümiks on püridoksaalfosfaat (vitamin B6 derivaat). Transamiinimisreaktsioonide tasakaalukonstant ~1 näitab, et vajaduse korral võib toimuda kas kataboolne aminohapete aminorühma eemaldamine või AH süntees aminorühma ülekande abil vastavatele a-ketohapetele. ALT ja AST on maksa- ja lihaskahjustuste tüüpmarkerid. Glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine toimub mitokondrites glutamaadi dehüdrogenaasi toimel, mida on rohkesti maksas, neerudes ja teistes kudedes. Glu DH tegevus on hästi reguleeritud. Kui energiatase on madal, aktiveeritakse Glu DH allosteeriliselt ADP ja GDP- ga. Kui energiatase on piisav, inhibeeritakse Glu DH allosteeriliselt ATP ja GTP-ga.
Transamiinimist viivad läbi aminotransferaasid rakusisesed ensüümid. Kõige tähtsamad on aspartaadi aminotransferaas (ASP) ja alaniini aminotransferaas (ALT). Aminotransferaaside toimemehhanismis on oluline roll nende koensüümil püridoksaalfosfaadil (vit. B6 derivaat). Transamiinimine võib teostada nii kataboolset aminohapete aminorühma eemaldamist kui ka aminohapete biosünteesi aminorühma ülekande abil vastavatele -ketohapetele. · Oksüdatiivne desamiinimine aminohappelt aminogrupi elimineerimine ammoniaagi vormis. Elimineeritud ammoniaak lülitub enamasti karbamiidi biosünteesi. · Taandav amiinimine ammoniaagi ülekanne -ketoglutaraadile glutamaadi tekkega. Kokkuvõte: Transamiinimise ja glutamaadi oksüdatiivse desamiinimise koostöö lülitab aminohappe aminorühma katabolismi. Taandava amiinimise ja transamiinimise koostööna toimub aminohapete biosüntees.
lülitatakse osaliselt üldisesse ainevahetusse. Osa neist allutatakse edasidtele muutustele ümberamiinimise ja amiinimise kaudu. Teine osa kuulub lagundamisele, kusjuures aminohapped suunatakse energeetilisse ainevahetusse üle desamiinimise, dekarboksüülimise ja oksüdatsiooniprotsesside. Ümberamiinimine e transamiinimine etendab aminohapete moodustamisel ja utilisatsioonil kaalukat osa. Selles protsessis toimub aminorühma ülekandumine L-aminohapetelt -ketohapetele vahepealse ammoniaagi moodustumiseta. Desamiinimine on aminohapete utilisatsiooni põhiline tee, mil aminohappelt eemaldatakse aminorühm. Reduktiivne amiinimine on protsess, kus moodustuvad aminohapped nende desamiinimise produktidest -ketohapetest, ammoniaagist ja mõnedest madalmolekulaarsetest N- ühenditest. Aminohapete dekarboksüülimine seisneb aminohappe karboksüülrühma lagunemises ja vastava amiini moodustumises ning eraldub CO2. 44. Valkude muundumine seedetraktis
annaabi.ee 
