Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
transportida. Insuliinipuuduse tagajärjel vere suhkrutase tõuseb ja rakud on n-ö alatoitumuses,
sest nad ei saa enam glükoosi kätte (1. tüübi diabeetikud on tavaliselt väga kõhnad). Rakud on
sunnitud energiasaamise säilitamiseks kasutama muid aineid. Seejuures tekivad happelised
ainevahetusjäägid (ketoonkehad), mis viivad vere happetaseme tasakaalust välja (metaboolne
atsidoos). Kui probleemiga ei tegeleta, võib lõpuks tekkida diabeetiline ketoatsidootiline kooma.
Peale selle väljutavad neerud koos veega palju glükoosi, vedeliku hulk kehas väheneb (eksikoos)
ja veri pakseneb (hüperosmolaarne plasma).
Diabeetiline ketoatsidootiline kooma – ülehappesusega ainevahetuskooma, mis on tingitud
glükoositaseme tõusust
2. tüübi diabeet
Tunduvalt sagedamini esinev kui 1. tüübi diabeet. Tavaliselt ülekaalulistel patsientidel tekib
rakkude n-ö insuliinitundetus (insuliinresistentsus). Kuna rakud on toitainetega, eelkõige