Tekstiõpetus
etteantud käsitlusi.
SK on valdavalt dialoogina. KK on valdavalt monoloogiline.
SK on läbisegi kasutusel, erinevad stiili- KK põhineb valdavalt kirjakeelel ning
nähtused (argikeelsused, vulgarismid, taotleb stiililist ühtsust.
barbarismid, lastekeelsused, släng,
kantseliit jne).
SK kasutatakse enamasti lihtlauseid, mis KK kasutatakse rohkem keerulisi mitme
võivad olla ketjalt ühendatud liitlauseks. perioodiga lausekontruktsioone; taotletakse
lausestuses vaheldusrikkust.
SK kasutatakse pikemaid sõnavorme ja KK kasutatakse lühemaid sõnavorme ving
abisõnu (laualt, pealt); erinevus on ka sõna käändelisi vorme.
morfoloogis ja tuletuses (nd-lõpp; kus-
liide)
TEKST
2