Kuigi kõik igiliikuri otsingud jäid viljatuks, on huvitav, et sügav arusaamine idee teostamatusest on viinud sageli väga viljakatele avastustele. Hea näide selle kohta on viis, kuidas 17-18. sajandil elanud hollandi õpetlane Stevin avastas kaldpinnal mõjuvate jõudude tasakaalu tingimuse. Selle avastamisel ei kasutanud ta mitte jõudude rööpküliku abi, vaid siin esitatavat Üle kolmetahulise prisma on heidetud 14 ühesugusest kuulikesest koosnev kett. Vanikuna prisma all rippuv ketiosa jääb tasakaalu. Ülejäänud kaks ketiosa tasakaalustuvad vastastikku ehk kaks parempoolset kuulikest tasakaalustavad neli vasakpoolset. Kui see nii ei oleks, siis hakkaks kett igavesti paremalt vasakule liikuma: äralibisevate kuulikeste asemele tuleksid uued ja keti osad ei tasakaalustuks kunagi. Teada aga on, et niimoodi üle pinna heidetud kett ei liigu iseendast üldse. Järelikult kaks parempoolset kuulikest tõepoolest tasakaalustavad neli vasakpoolset.
Olukorda komplitseerib veel see, et ankru hoidev jõud väheneb märgatavalt (eriti kahe labaga pinnasesse kaevuvatel ankrutel) nende loksutamisel (pööramisel edasi-tagasi) vertikaaltelje ümber. Seega suurendab seegamine triivi ohtu. Seegamise vähendamiseks olid eelpool soovitatud mõned võtted ja moodused. Õõtsumisest tuleneva orbitaalse liikumise tagajärjel tekkivate mõjude kompenseerimiseks on küllaldaseks vahendiks ankruketi pikendamine täiendava ketiosa välja laskmise teel. Ankrusse panemise praktilised võtted Tulge ankrukohale tavalisel kombel. Andke hetkeks tagasikäik. Kui keerised ahtri all pinnale tõusevad, andke ankur ära ja pange pidur peale esimese seekli juures. Selliselt ei saa ketti puruks tõmmata ega ka pidurit läbi põletada. Edasi tegutsemine oleneb sellest kuhu hakkab näitama ankrukett: 1. Kett jääb rippuma otse alla. Järeldus: Laev ei liigu põhja suhtes. Võimalik, et on hoovuse vahetumise aeg (vesi seisab).
annaabi.ee 
