kuritarvitada, samuti varastada või kopeerida faile ja kasutada neid kuritegelikel eesmärkidel. Rämps internetis Soovimatuid massiliselt postitavaid elektronkirju kutsutakse spämmiks. Sellise kirjad koormavad ja ummistavad elektronpostisüsteeme ja postkaste. Rämpsposti saatjad kasutavad oma tööriistadena teinekord ka ussviirusi. 5 elektronkirjade reeglit Ära ava kahtlasi kirju vaid kustuta need koheselt. Ära saada edasi ketikirju vaid kustuta need koheselt. Ära kunagi vasta rämpspostile. Kui võimalik kasuta alati rämpsufiltrit. Võimalusel kasuta arutelufoorumites alternatiivset elektronpostiaadressi. Hüpikaknad See on aken, mis kutsub sind endale klikkima. Ilmumisel sinu ekraanile, sule see ülevalt paremalt X nupust. Kunagi ei sa kindel olla mida see aken teeb. Pettused Identiteedi varjamine on internetis lihtne. Andmeid ei tohi internetis avaldada kellegile võõrale.
a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] Walter Anderson: 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), ketikirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.; Enesekontrolliseaduse funktsiooniks oli seletada vastuolu rahvajuttude stabiilsuse ja pideva varieerumise vahel ehk seda, miks püsivad traditsioonilised jutusüžeed sellest hoolimata muutumatuna, et teatud sama lugu ei esitata kunagi sõna- sõnalt ühte moodi. Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et 1) iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda;
annaabi.ee 
