Isemõeldud muinasjutt "Hunt ja hobune"
ilmus välja hunt. Nähes hobust, tahtis hunt ta kohe nahka panna.
Hobune hakkas hunti paluma:
"Kallis hundike, jäta mind seekord rahule. Olen ju ainult luu ja
nahk. Tänutäheks annaksin ma sulle oma peremehe imekee,
mille ta mulle kaela riputas. See on talle väga kallis ese, aga ma
loodan, et minu elu talle armsam on."
Hobune ulatas kee hundile ning hunt küsis ketti imetledes:
"Olen nõus, kuid kuidas seda kasutama peab?"
"Pead keti endale kaela panema ja lausuma: Ketike, ketike, tee
iga mu soov tõeks. Kett täidab iga sinu soovitud soovi," lausus
hobune.
Hunt võttis keti ja läks kepseldes metsa. Sinna jõudes tuli
hundil kange himu seda imelist ketti proovida. Vaevalt oli ta
sõnanud:
"Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks,"
kui äkitselt ilmusid välja kolm nuiadega metslast.
"Kurat! Hobune valetas," käis hundil mõtetest läbi.
Metslased peksid hundi nuiadega surnuks ja viisid hobuse
juurde. Hobune oli õnnelik, et üks tema vaenlastest ei tüüta teda