Pinged on sageli hüdroajamiga ja töötavad enamasti poolautomaatrežiimil. Neid liigitatakse sise- ja väliskammlõikepinkideks, töökäigu liikumise sihi järgi horisontaal- ja vertikaalpinkideks. Kammlõikamist kasutatakse saritootmisel. Hambalõikumine: Hambalüikumisel kasutatakse kahte meetodit: kopeer- ja rullumismeetodit. 1) Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, mille on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. 2) Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi hammaslõikurit või hammasrataslõikurit ehk hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi muutumisel nende vastastikusel liikumisel üksikute asendite mähispinnana. Hambalõikamine rullmeetodil on
nihutamisega piki traaversit. Horisontaalpuurpingid kuuluvad samuti puurpinkide rühma, kuigi neil võib sooritada ka treimis- ja freesimisoperatsioone. 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. Hambalõikamine. Hambalõikamisel kasutatakse kahte meetodit: kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. Hambumismoodul on hambumissammu ja jagatis. Freesimisel antakse freesile pöörlev pealiikumine, toorikule sirgjooneline ettenihkeliikumine. Saritootmisel kasutatakse hambalõikepäid ja kammlõikureid. Sõrmfreesiga lõigatakse ka kald- ja noolhammastega rattaid. Kopeermeetodil määrab lõikuri valiku lõigatava hammasratta hambumise moodul ja hammaste arv.
lõikehambad Hambalõikamisel kasutatakse kahte meeto- Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abra- dit kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod siivlõikuri abil (sele 2.48) saadakse sile pind ja põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõva- hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse dest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. Hambafreesimisel kopeermeetodil antakse freesile pöörlev pealiikumine, toorikule sirgjooneline ette- nihkeliikumine (sele 2.45). Hambalõikamiseks kopeermeetodil kasutatakse üldotstarbelisi frees- pinke, näiteks horisontaal- või vertikaalfreespinke. Sele 2.45. Hammaste freesimine kopeermeetodil