Kordamisküsimused
Vahel võib ülesütlemine olla käsutatav samaaegselt taganemisega. Ülesütlemist kui ühte kohustuse
rikkumisel kohaldatavat õiguskaitsevahendit reguleeritakse VÕS § 116. Ülesütlemise liikide puhul tuleb
eristada määratud tähtajaga kestvuslepinguid ja määramata tähtajaga kestvuslepinguid.
1) Määramata tähtajaga kestvuslepingute puhul on ette nähtud lepingu lõpetamine "korralise
ülesütlemisega". Korralise ülesütlemise alused ja võimalus on tavaliselt sätestatud vastavat kestyuslepingut
reguleerivate sätetega VÕS eriosas või eriseadusega, teatud juhtudel lepivad pooled kokku aga eritingimuste
osas (eelkõige puudutavad sellised kokkulepped ülesütlemistähtaegu). Reeglina ei ole korralise ülesütlemise
puhul vajalik erilise ülesütlemispõhjuse olemasolu. Tavaliselt jõustub aga ülesütlemine alles peale teatava
tähtaja möödumist ülesütlemisavalduse tegemisest, mis peab võimaldama teisel poolel end muutunud
oludega kohandada.