vähe ja seetõttu on ruum „kärarikkam“ ning kaja kestvus pikem. Kaja kestvusega mõõdetakse, kui kaua vaibuv heli ruumis püsib ning see iseloomustab meie jaoks mingil määral seda, kui „elav“ või „elutu“ on ruumi akustika ja kui kõrge on müratase. Iga ruumi jaoks, sõltuvalt selle suurusest ja otstarbest (kas ruum on mõeldud kõne või muusika jaoks), eksisteerib optimaalne kaja kestvusvahemik. Näiteks ei tohiks inimkõne kaja kestvus olla väga pikk (0,8 sekundit on hea ülemine piir), vastasel juhul hakkavad järjestikused kõnehelid üksteisega kattuma ja mõistmist segama. Ent liiga lühike kaja (alla 0,4 sekundi) muudab ruumi „elutuks“, kuna ruum ei võimenda kõnet piisavalt ning see võib väga tõsiselt suhtlemist segada, eriti grupi poole pöördumisel näiteks klassi- või koosolekuruumis
Suures ruumis on kõik vastupidi: helienergiat neeldub vähe ja seetõttu on ruum ,,kärarikkam" ning kaja kestvus pikem. Kaja kestvusega mõõdetakse, kui kaua vaibuv heli ruumis püsib ning see iseloomustab meie jaoks mingil määral seda, kui ,,elav" või ,,elutu" on ruumi akustika ja kui kõrge on müratase. Iga ruumi jaoks, sõltuvalt selle suurusest ja otstarbest (kas ruum on mõeldud kõne või muusika jaoks), eksisteerib optimaalne kaja kestvusvahemik. Näiteks ei tohiks inimkõne kaja kestvus olla väga pikk (0,8 sekundit on hea ülemine piir), vastasel juhul hakkavad järjestikused kõnehelid üksteisega kattuma ja mõistmist segama. Ent liiga lühike kaja (alla 0,4 sekundi) muudab ruumi ,,elutuks", kuna ruum ei võimenda kõnet piisavalt ning see võib väga tõsiselt suhtlemist segada, eriti grupi poole pöördumisel näiteks klassi- või koosolekuruumis
annaabi.ee 
