Ühinguõigus
Ühingu mõiste alla kuuluvad nii juriidiliseks isikuks olevad ühingud (OÜ, AS, TÜ, UÜ,
MTÜ, TulÜ) kui ka ühingud, mis ei ole juriidilised isikud (seltsing, vaikiv seltsing).
Ühinguõiguse regulatsiooni esemeks on vaid eraõiguslikud juriidilised isikud.
Ühing klassikalises mõttes on leping.
Tsiviilõiguslik ühing: seltsing leping, millega kaks isikut kohustuvad; ühingu asutajate tahe
ei ole vastastikune, vaid ühine (samasugune).
Ühingu puhul on üldjuhul tegemist kestvussuhtega.
Ühingu sisesuhe ja välissuhe (kolmandate isikutega).
Imperatiivsus vs dispositiivsus
Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole
keelatud, on lubatud).
Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada
lepingulisi läbirääkimisi.
Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis
see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta.