Seepärast kasutatakse raskeveokitel ja ka bussidel lisaks kestvuspidurit. Vastavalt soovitud aeglustusele võib osa nõutavast pidurdusmomendist saada kestuspiduri EBS kasutamisest. See toimub sõidustabiilsuse nõudeid arvestades andmevahetuse abil sõiduki juhtarvutiga. Funktsiooni eesmärgiks on rattapidurite koormuse vähendamine. Kestuspiduri kaasamine lülitatakse sisse või välja lüliti abil. Kestvuspidureid on kahte liiki: · primaarne kestvuspidur mootorpidur; · sekundaarne kestvuspidur retarder, intarder jms. Kestvuspiduri eelised: · kulumisvaba ja keskkonnasõbralik; · paraneb liiklusohutus, sõidupidur ei kuumene üle; · töötab vaikselt ja sujuvalt; · efektiivne laias kiirusevahemikus (30...80 km/h);
tavaolukordades. Piduriseadet juhitakse jalgpedaali kaudu ja pidurdamiseks kasutatakse rataste pidurimehanisme; Varupidurit kasutatakse sõidupiduri rikke korral ning ta toimib samuti rataste kaudu, kuid ei ole iseseisev pidurisüsteem (tavaliselt kasutatakse seisupiduri haru); Seisupidur kindlustab veoki paigaloleku ning väldib iseeneslikku liikumahakkamist; Kestvuspiduriga pidurdatakse veokit muutes kineetilise energia soojuseks ratta pidurimehanisme kasutamata (mootorpidur, retarder jms.). Kestvuspidur on oluline autorongi kasutamisel mägiteedel. Alates 01. jaanuarist 1991.a. peavad kõik Euroopa Liidus registreeritavad uued veokid ja haagised olema Neil harudel on järgnev otstarve: varustatud nn. Euroopa Liidu piduriseadmega. Sellel on neli sõltumatut suruõhuharu, mis on üksteisest I ja II on sõidupiduri sõltumatud harud (I on tagasilla ja II eraldatud nelikkaitseklapiga. esisilla pidur)
annaabi.ee 
