lg3). Kestuslepingud on näiteks töö-, üüri-, rendi- ja kindlustuslepingud. Teatud juhtudel võivad kestuslepingud olla ka müügilepingud, millega kohustatakse tarnima kaupu pikema aja jooksul, ning tööettevõtelepingud, kui teenuseid osutatakse korduvalt teatud aja jooksul. Kestuslepinguks on tavaliselt näiteks käsundusleping. Kestuslepingu kohustuste maht sõltub sellest, kui pikaks ajaks on leping sõlmitud. Kestuslepingute eristamine ühekordsetele sooritustele suunatud lepingutest võib olla probleeme, kui lepingut tuleb täita osadena pikema aja jooksul. Siis tuleb igal konkreetsel juhul lepingut tõlgendades välja selgitada, kas pooled on soovinud sõlmida ühekordsele sooritusele suunatud lepingut või on pooled pidanud silmas pikaajalist lepingulist suhet, mille sisuks on korduvad sooritused. 3. Ühe- ja mitmekülgselt kohustavad lepingud. Lepinguid liigitatakse jagunemise
mingi tegevuse sooritamist või sellest hoidumist. 2.2. Kujundusõigus - õigus kellegi konkreetse isiku suhtes teatud viisil käituda, mis muudab või lõpetab relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhte; nt. õigus lepingust taganeda või leping üles öelda (mõlemad kujundusõigused, mis viivad lepingulise suhte lõppemiseni). Taganemisest räägitakse ühekordsete lepingute puhul, ülesütlemisest räägitakse kestuslepingute (nt. üürileping) puhul. 2.3. Vastuõigused võimalus või õigus käituda vastavalt sellele kuidas keegi on oma kujundusõigust kasutanud. Nt. on lepitud, et müüja annab asja üle 1. septembril; ostja maksab 10. septembril. Kui müüja pole asja üle andnud õigeks ajaks, siis on ostjal vastuõigus müüja rikkumise suhtes. VÕS §110 & §111. Vastuõigusega ei kujundata ümber lepingulist suhet!
tegevuse sooritamist või sellest hoidumist. 2.2. Kujundusõigus - õigus kellegi konkreetse isiku suhtes teatud viisil käituda, mis muudab või lõpetab relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhte; nt. õigus lepingust taganeda või leping üles öelda (mõlemad kujundusõigused, mis viivad lepingulise suhte lõppemiseni). Taganemisest räägitakse ühekordsete lepingute puhul, ülesütlemisest räägitakse kestuslepingute (nt. üürileping) puhul. 2.3. Vastuõigused – võimalus või õigus käituda vastavalt sellele kuidas keegi on oma kujundusõigust kasutanud. Nt. on lepitud, et müüja annab asja üle 1. septembril; ostja maksab 10. septembril. Kui müüja pole asja üle andnud õigeks ajaks, siis on ostjal vastuõigus müüja rikkumise suhtes. VÕS §110 & §111. Vastuõigusega ei kujundata ümber lepingulist suhet!
annaabi.ee 
