mis ei ole seaduses nimetatud, kuid need ei või olla seaduse sisu ja mõttega vastuolus. 2. Kestusvõlasuhted. Lepingulised võlasuhted võivad olla suunatud soorituste tegemisele või vahetamisele ühekordse toiminguna või lühiajalise protsessina. Leping võib pooli kohustada ka pikemaks ajaks. Lepingud, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele, nim kestuslepinguteks (VÕS § 195 lg3). Kestuslepingud on näiteks töö-, üüri-, rendi- ja kindlustuslepingud. Teatud juhtudel võivad kestuslepingud olla ka müügilepingud, millega kohustatakse tarnima kaupu pikema aja jooksul, ning tööettevõtelepingud, kui teenuseid osutatakse korduvalt teatud aja jooksul. Kestuslepinguks on tavaliselt näiteks käsundusleping. Kestuslepingu kohustuste maht sõltub sellest, kui pikaks ajaks on leping sõlmitud.
kohustuste puhul taganeda ainult siis, kui taganeda sooviv pool tõendab, et tal ei ole õigustatult lepingu osalise täitmise vastu huvi või kui üksiku osakohustuse rikkumist saab lugeda oluliseks lepingu suhtes. Ülesütlemine (§116, §196) Materiaalsed eeldused: 1. kehtiv kestvusleping (kestvusleping VÕS § 195 lg 3 – püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Oluliseks tunnuseks on ajaline kriteerium, st kestuslepingud on lepingud, mida ei täideta ühekordselt, vaid mingi pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmine seisnema mingis püsivas seisundis nt üürileping, rendileping, käsunudleping, arveldusleping) 2. mõjuva põhjuse olemasolu lepingu ülesütlemiseks Formaalsed eeldused: 1. ülesütlemise avaldus (võimalikud vormi- ja sisunõuded – nt nt §325) 2. etteteatamistähtaeg: vt § 196 Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist
annaabi.ee 
