Hääldus ja hääldusteadused
indoneesia).
On keeli, kus erinevad rõhuliigid toimivad lahus. Näiteks eesti rõhufonoloogiat iseloomustab
rõhkude "tööjaotus": kõnevoolu saadab kerge pidev rütmirõhk (ühtlast tooni kasutava fraasi
häälduspinge "lainetab", rõhkudega üle ühe või kahe silbi), sisulist esiletõstmist ehk seega
lauserõhu ülesannet teenib meloodiline rõhk (üksikute sõnade pearõhusilpidel, mis mõtte
seisukohalt tähtsamad); kestuskomponent aga on rakendatud fonoloogilise aktsendi ülesannetes (II
ja III välde kujutavad endast olemuslikult erinevaid rõhumalle, nendega saab eristada tähendusi
sõnades, mille häälikkoostis on kattuv vt lähemalt allpool).
Keeled erinevad ka sel alusel, kas on neis rõhk a) fikseeritud, 2) liikuv või 3) sõltuv
häälikupikkustest
Näiteid: 1. Soome, ungari, läti, islandi, tsehhi, slovaki rõhk esisilbil (enamik germaani keeli tüve esisilbil); poola
annaabi.ee 
