Vabadusvõitlus
valilahing muistses vv- s, sama jõe ääres, kus esimenegi). Henriku sõnade järgi panid
eestlased mehiselt vastu (hukkus ka Theodorich), kuid löödi siiski tagasi.
Surmasaanuid oli ligi 600.
1223. a. juulis saatis ligi kaheksakümnene piiskop Bernhard sõjakutse kristlastele üle
kogu Liivi- ja Lätimaa. (Koondati kõik arvestatavad jõud: piiskopvasallid,
orduvennad, kaupmehed, liivlased ja lätlased). Kokku tuli ligi 8000 meest. Esimesena
kavatseti vallutada Viljandi linnus. Piiramine kestis1. -15. augustini, veepuuduse
tõttu pidid kaitsjad lõpuks alla andma. Tehti rahu ja eestlastel tuli uuesti võtta vastu
ristiusk ning tasuda hüvitust sellest lahti ütlemisest. Inimestel lubati minna küladesse,
linnuses olev vara aga riisuti sakslaste poolt. Linnuses olevad venelased aga poodi
selle ette üles. See oli esimene lahing, kus ka puhkes äge heitemasinate duell. Sealt
liiguti Leole alla, mis Viljandi saatusest teadlikuna alistus kiiresti. Sakala jäigi
sakslastele alistatuks.