M. Traat
Harala
elulugude puhul on tegemist epitaafidega (kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus, mida sageli
kasutatakse hauakirjana). Need kujutavad portreid konkreetsetest inimestest, kes enamikus on
maetud Harala kalmistule. Inimeste elulood annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil.
Enamikku Traadi lühiproosat ja romaane võib lugeda kui ajalookroonikat, sest autor on nende
kirjutamisel lühtunud arhiiviürikutest, dokumentidest, perekondlikest, pärimustest.
GARANTIID
Keset kestendavaid tunde
tundeöö
aastatuhat,
suletud surelikkusesse.
Kõrk,
etteantult pettunud õrnemas soos,
pidades sõbraks puid, õhku ja taevast,
poeb metsaonni leitnant Glahn:
sügise ruske südamik
asendab südame küpsust.
Tööhobune,
esindamata eesel,
astub vaguralt vagu ?
meelemuutuseta
üksluises vihmasajus.
KÜLMAKERKED
Igas ajas on palju uksi.
Vaimusilmaski
ei avata kõiki.
Unustus hõlmab iga kivi,
kviitungit, geeni.
Unustusse mattuvad aiad,
unustus imbub taevasse, merre,