INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON
Suur
südame tüveosa aub ülal. Kummaski südamepooles on koda, kuhu suubuvad suured veenid, ja
vatsake, kust pärineb südamelt verele antav liikumisenergia. Ülemine ja alumine õõnesveen
suubuvad paremasse ja neli kopsuveeni vasakusse kotta. Väljast ümbritseb südant
kahelestmeline kelme(südamepaun) e. pericardium, mis katab kahekihilise lestmena
südamelihast ja südamest lähtuvate suurte veresoonte tüveosa. Kestasisemine leste läheb
veresoonte tüveosas üle väliseks, mis suleb lestmetevahelise kitsa ruumi. Südame
kokkutõmbumisel väheneb südame kokkutõmbumisel hõõrdumine pindade sileduse ja
lestmetevahelise võidevedeliku tõttu minimaalseks.
Suurema osa südameseinast moodustab südemelihas-myocardium, mis vasakus vatsakese
seines on u.12mm. paremas vatsakeses 5 mm, kuna seal on südamekoormus suurem, kuigi
mõlemast kojast pumbatakse ühesugune kogus verd. Vasakul vatsakesel on vaja pumbata verd
u