Jõevähk
veekogudest küllaldase lubjasisaldusega, erandiks on vaid rabavesi.
Kestumise ajal uuenevad ka mao, soole ja lõpuste kutiikula (nn sisemine kestumine),
seetõttu toitumine ajutiselt katkeb. See-eest söövad vähid palju enne kestamist ja pärast
seda. Kesta vahetuse aegu kiireneb vähil ka ära rebitud jäsemete taastumine.
Iga kestamisega suureneb vähipoegade pikkus 1020% ja kaal 40%. Esimesel suvel
vahetavad väikesed vähid koorikut 11 ööpäeva tagant, loomakeste kasvades kestamiste
vahe pikeneb. Vähi kasvukiirus väheneb vananedes, samuti madala või liiga kõrge
temperatuuri korral ning liiga suure asustustiheduse puhul, kui liigisisene konkurents on
suur. Esimesel eluaastal kooruvad vähid neli kuni seitse korda, teisel kaks kuni neli,
kolmandal kaks kuni kolm ja neljandal kaks korda. Täiskasvanud isendid kooruvad aastas
korra, heades oludes kaks korda, vanemad vähid aga üle aasta.