· isikute ümberütlev nimetus väikese tähega, suurtähelised üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo ise (Herodotos) · Ülekantud tähenduses isikunimi suure tähega · Üksikud seesugused isikunimed väiksega : frits, mats · Loodusnähtustele ülekantud isikunimi: orkaan Camille, taifuun Elsie · Täielikult mittenimeks muutunud nimi väikese tähega: morsemärgid · Isikunime täpsustav täiendosa sidekriipsuga: Kessi-poiss · Isikunime juhuslik täiend lahku · Isikunimelise täiendiga ühendites suure tähega: Volta element, Napoleoni kook · ERAND! : usulised väikese tähega! Perioodikaväljaanded · Läbiva suurtähega ajalehed, ajakirjad ja muud perioodikaväljaanded Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid · Jutumärkides esisuurtäht: luuletus "ma lillesideme võtaks" · Seadused, määrused: Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008 a. määrus nr 161 "Kaitseväe
Eesti ilmaliku kirjanduse alglätted on kirikulaulus. Seoses usupuhastusega muutus kiriku laulu- raamat eesti talupoja jaoks järjest tähtsamaks. 17. saj tekkis kirikulaulu kõrvale ka ilmalik luule. Au- torid olid esialgu saksa päritolu gümnaasiumi- ja kirikuõpetajad. Esimene eestikeelne luuletus oli ladi- nakeelse pealkirjaga pulmalaul. Autoriks oli sakslane Reiner Brockmann(1637). Esimese eestlase loodud luuletus on Puhja köstri ja koolmeistri Hans Kessi(Käsu Hans) loodud kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!`` - 1708. aasta, koosneb 32 stroofist ning jaguneb nelja ossa. I osa jutusta Tartu linna rikkusest ja õnneajast, II osa linnarahva patuelust, III osa linna hävitamisest venelaste poolt ja inimeste küüditamisest ning IV osa manitsus ning teiste linnade hoiatamine. Luuletus on Lõuna-Eesti murdeline ning juhtumised toimusid Põhjasõja ajal.
annaabi.ee 
