luuletust, vaid jutustust või laulu. Kuigi Rooste ise viisi ei pea, on ta siiski oma luulele ise viisid mõelnud ning ka lauldes esitanud. Mõne luuletuse puhul on autor isegi ette kujutanud, kuidas mõni laulja seda laulaks ning ka luuletuse pealkirja alla kirjutanud, kelle esituses ta seda kõige enam ette kujutab. Rooste kirjutab tihti oma luuletustes paljusid sõnu lihtsalt kokku (nt maailmamõttemenüü, teadatahtmispinge, jumalteabmida, niikuinii, kessa), kui sõnas asub kõrvuti täishäälikud ea, asendab ta selle kahe ä-ga (nt säält, säält, päält, kõigepäält, hää) ning kui sõna on -nud lõpuga siis ta lühendab selle sõna(nt sättind, aland). Eelnevalt juba sai mainitud, et Rooste kasutab inglise keelseid väljendeid ja sõnu, kuid osad sõnad kirjutab ta välja nii nagu neid hääldatakse (nt New Orleansis-njuuorliinzis, biit-beat(rütm)). Nagu ka igas oma teises teoses, nimetab ta Tallinna linna hoopis Taanilinnaks.
annaabi.ee 
