III jagu Sergei Ivanovits sõidab maale vennale külla. Levinil on hea meel teda näha, kuid sugulase kohalolek segab igapäevategemisi. Ühel õhtul heinateolt tulles saab ta Stepan Arkaditsilt kirja, kus selgub, et Dolly on suveks maale tulnud. Oblonski palub Levinil naise juurde sõita ja vajadusel abi pakkuda. Dollyt külastades kuuleb Konstantin Dimitrits, et Kitty lubas samuti õde külastada. Juuli kespaiku külastab Levin õe mõisa ning näeb mööda sõitvas tõllas Kittyt. Mees taipab, et on endiselt neiusse armunud. Aleksei Aleksandrovits otsustab teel Peterburgi, et olukord tema ja abikaasa vahel peab jääma selliseks nagu varem. Ta teatab oma otsuse ka Annale, kes kirja Vronskile näitab. Mees soovitab tal endiselt abikaasa maha jätta, kuid naine ütleb, et nii toimides peab ta ka poja hülgama. Seda Anna aga teha ei saa ega taha
1850.aastate lõpu- 1860.aastate alguse esimesele eestlasi kodumaalt kaugemale viinud väljarändamislainele järgnes poole sajandi jooksul mitmeid uusi. 1868.-1869. aasta näljahäda, mis puudutas valusamini Lääne- ja Saaremaad, viis hulga saarlasi ja hiidlasi, aga ka teisi Eesti elanikke Põhja-Kaukaasiasse. Kubanimaa ja Kalmõki stepialadele ning Kaukasuse eelmäestiku nõlvadele rajati mitmeid suuri ja õitsvaid eesti asundusi. 1880.aastate kespaiku tekkis rida eesti asundusi Kesk-Venemaa kubermangudes (Tveri, Mogiljovi, Orjoli) ja 1890.aastatel ka Põhja-Venemaal (Jaroslavli ja Vjatka kubermangus, 20. sajandi algusest ka Vologda). 1880.aastate keskel said Eestist lisa ka Volgamaa asundused - seekord rajati uusi asundusi Simbirski kubermangu. Üldse rajati 19. sajandi teisel poolel Volgamaale 23 eesti asundust. 1880. aastatest omandas eestlaste vabatahtlik väljaränne ka transkontinentaalse iseloomu.