Võrdleva Poliitika kodutööd
kõik kolm võimalust näitavad kodanike suuremat vabadust osaleda ise oma osariigi
poliitikas, mida aga föderaalsel tasemel pole võimalik märkimisväärselt teha.
Selleks, et osariigid ja linnad saaksid toimida, on neil vaja ressursse ehk raha, mida on
võimalik soetada kahel viisil: võlakirjade väljaandmisel või maksude abil (samas, p.
662). Nagu eelnevalt mainitud, said minevikus osariigid suurema osa vajalikust rahast
toetusena keskvõimult, kuid 20. sajandi teisel poolel vähenes keskvalitsusepoolne abi
ning kohalikel võimudel tuli leida uusi viise, et n-ö ots otsaga kokku tulla. Selleks tuli
kehtestada ning tõsta makse, mis pole aga osariikidele nii lihtne kui see on
föderaalvalitsusele.
Erinevus maksude kogumises seisneb selles, et kui keskvalitsus saab kodanikelt
tulumaksu protsendina otse palkadelt ehk rahana, mida inimesed kunagi reaalsuses ei
näe, siis osariik seevastu peab koguma näiteks omandi- ja müügimaksu otse
kodanikelt, kes tasuvad neid sularahas või arvega
annaabi.ee 
