osade suhtes · Inimese motoorika juhtimisse on lülitatud ajutegevuse kõrgemad vormid, mis on seotud teadvusega, mis annab aluse nimetada inimese liigutusi sihipärasteks. MOTOORSED KESKUSED · Motoorikat juhtivad struktuurid motoorsed keskused paiknevad kesknärvisüsteemi erinevatel tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kõrgemas motoorikas eristatakse kahte tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena · subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena
· Inimese motoorika juhtimist mõjutavad oluliselt kaks fülogeneesis toimunud kesknärvisüsteemi arenguprotsessi: -tserebralisatsioon peaaju osatähtsuse tõus seljaajuga võrreldes -kortikalisatsioon suuraju poolkerade koore osatähtsuse tõus funktsioonide juhtimisel peaaju teiste osade suhtes MOTOORSED KESKUSED · paiknevad kesknärvisüsteemi erinevatel tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED kaks tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena · subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vaheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS
annaabi.ee 
