Seisuslik haridus keskajal
paastu ja rääkimiskeeluga. Kasvatus pidi olema igal juhul karm, range ja askeetlik, kuid mitte julm
ja juhuslik. Iga lapse liigutust ja sõna tuli jälgida ja sellele hinnag anda.
Üle maailma hakkas levima ka Püha Benedictuse kloostrikord, mille määruste kohaselt lisati
munkadele palvetamise ja töö kõrvale ka kirikuraamatute lugemine ja kuulamine. See eeldas
kirjaoskust. Kloostrid said maailmas, mis oli pidevas sõjas ja kus valitses vägivald ja omavoli,
ainsateks religioosse elu keskustesks. Kloostrid olid ainsad hariduse säilitajad. Kloostrite üheks
ülesandeks oli lapsi õpetada, kusjuures mitte ainult tulevasi munki, vaid ka ümberkaudsete ülikute
lapsi, kes jäid ilmalikku ellu. Kloostrites õpetati varakeskajal seitset vaba kunsti.
Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on
juba antiigis. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: triivium (trivium) ja
kvadriivium (quadrivium)
annaabi.ee 
