Eesti keele ajalugu
Saksa laenud (16. - 20. saj., 356-506 tüve): kõigilt elualadelt
Baltisaksa laenud (17.-20. saj. algus; 43-56) kohalik eluolu
Vene laenud (15.-20. sajand, 228-274) (riiklik) elukorraldus: jaam, kamandama, kamp,
igapäevased elunähtused: karman, kiisu, kobras, koni, kopsik, kõrts, lootsik, majakas, nari,
Soome laenud (põhiliselt 19. – 20. sajand, 197-212) abstraktseid sõnu: aade, aine, haldama, levima,
keskustelema, kuuluma, rivi, suhe, sujuma, säästma, taotlema
uus elukorraldus: tehas, tootma, toode
uued uued esemed ja nähtused: ehe, tagi, tossud, mehu, neste, rekka
emotsionaalset sõnavara: aldis, harras, huvi, kirgas, kummaline, lelu, lohutama, masendama, mugav, oivaline,
pädev, raev, ründama, sangar, solvama, sünge, uje
36. Mis muutub eesti keeles praegu?
Viimastel aastakümnetel eesti keelde laenatud sõnadest enamik on anglitsismid, nende ülekaalu tingib