GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE
magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.
Kuidas tekivad vulkaanid? Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemises osas
või maakoore alumises osas. Magma on üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid. Seetõttu, kui
magma on tekkinud, hakkab ta ülespoole liikuma. Vulkaanid tekivad siis, kui magma jõuab
maapinnale.
Olenevalt magma iseloomust ja maakoore vastupidavusest jagunevad vulkaanid
keskuspurskevulkaanideks(kiht- ja kilpvulkaanid) ning lõhepurskevulkaanideks(tekivad basaltsel
laavaplatool).
Kilpvulkaan-vulkaanitüüp, mis tekib räni- ja gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltse magma
rahulikul voolamisel maapinnale, valgudes pikkade laavavooludena laiali ning ehitades lameda
vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnenud lõhesid mööda.
Niiviisi tekivad parasiitsed slakikoonused.