1970. aastate. See oli ,,totaalse jalgpalli'' ajastu, mille algul arendati välja mängustiil, mida Austria ekspert Willy Meisl nimetas 1950. aastail ,,keeristormiks''. Tema oli tunnistajaks, kuidas iga viimnegi meeskonnaliige suutis vajaduse korral vahetada positsiooni väljakul, evides teiste mängijatega võrdseid tehnilisi ja füüsilisi võimeid. Cruyff oli keeristorm ise. Ametlikult mängis ta kesktormaja kohal, kuid tema lähenemine kesktormaja kontseptsioonile oli sama ainulaadne nagu number 14, mis ehtis tema särgiselga enamuse Ajaxis oldud aastaist. Cruyffil oli kombeks võtta enda peale rünnakute lõpuleviimine, kuid samuti võis teda näha triblamas keskväljal ja äärtel, tekitades vastaste leeris oma nobeda liikumisega segadust kõikvõimalikel positsioonidel. 1972. a Meistrite karika finaalis, mis lõppes Ajaxi 2:0 võiduga, rebis ta kõigepealt Inter Milani
Benfica ametnikud noormehe otse lennukilt ja hoidsid teda nii kaua peidus, kuni Sporting ostmisest loobus ja Eusébio vastu sootuks huvi kaotas. 3.1 Benfica poolt röövitud: Ungari jalgpalliveteran Béla Guttmann oli tollal Benfica peatreener. Ta hindas Mosambiigis ja Angolas ,,aretatavat" tööjõudu väga kõrgelt ning Meistrite Liiga karikavõiduni jõudnud Benfica meeskond koosnes suures osas aafriklastest: sinna kuulusid väravavaht Costa Pereira, kesktormaja ja kapten José Aguas ning edurivimehed Jaoquim Santana ja Mario Coluna. Kuid vaieldamatult oli parim leid nende hulgast Eusébio. Guttmann rakendas teda oma esimeses meeskonnas 1960/61 hooaja lõpus. Eusébio oli sel ajal varumängija, kui Benfica kohtus kuulsal Pariisi turniiril Brasiilia Santosega, mida vedas Pelé. Esimese poolaja lõppedes oli Benfica kaotuseisus 0:3. Guttmann leidis, et kaotada pole midagi, ja saatis platsile Eusébio
annaabi.ee 
